Rasva poletamine lahing koied

Näiteks ühe jutustaja ema olnud tüdrukuks ja rukkeid kokku kandes jätnud kõrsi maha. Kroonikat ei ole. Leenu Palm Kuna revolutsiooniline liikumine oktoobris ja novembris üldiselt hoogustus, siis on ta sel ajal Raplaski muutunud elavaks.

Jaan Saariste Hoopis vastandiks viimati mainitule on olnud Alus üks kubjas, kellele inimese elugi pole olnud suurema väärtusega. Kord olla ta ühte vaimupoissi eriti vihkama hakanud. Kui see talle ükskord jälle midagi vastumeelset teinud, võtnud ta selle kinni ja sidunud nööriga hobuse sappa, ning kihutanud siis hobuse minema.

Hobune jooksnud kuni poisist ainult verine lehatomp järele jäänud. Kubjas pole aga sellest väljagi teinud, vaid läinud rahulikult koju. Madis Saarmann Ka iga väiksemagi süüteo eest olnud karistuseks ikka jälle peksmine.

Kui kaar polnud puhtalt niidetud, peksetud, Madli Gründorffkui kündmise juures vagu pole olnud sirge, jälle peksetud. Mari Lemberg Kui teomees öösel mõisa viljas ehk ristikheinas hobust söötnud, mis olnud harilikuks nähtuseks, kuna oli teomeeste oma huvides, et hobused oleks rammusad ning nendega korralikult saaks töötada ning ta tabatud, saanud peksa.

Juhan Mõisnik Peksupäevaks, mil suuremate süütegude eest Rasva poletamine lahing koied, olnud pea igas mõisas laupäev. Jaan Tief Kui peksumees inimlik olnud, siis löönud ikka nii, et hoobid läinud üle ja kepi ots vastu pinki. Mõni katsunud aga just nii lüüa, et hästi lõhkus.

Madli Riitja Hiljem, kui peks juba ametlikult kaotatud oli, siis valitsejad ja kupjad tarvitanud ikka veel mõnikord põllul keppi.

Ajalooline pärimus Raplast - Folklore

Mart Villart Järvakandis parun Taube pannud eksijad trahvi maksma kui peksuõigust enam ei olnud. Nii, kui teomees hommikul hiljaks jäänud, maksnud trahvi, kui teel vastutulejad ei jõudnud paruni vankri eest nii ruttu kõrvale keerata, maksnud Rasva poletamine logo trahvi. Adu Storsch Külade ja talude lammutamine.

Nagu harilikult igal pool, nii ka Rapla kihelkonna mõisuski on võetud nii üksikuid talusid, kui ka terveid külasid mõisa külge. Kuusikus on õige ammu, vist juba dail aastail kaks küla, Kaarepää ja Otti, hävitatud ja maa mõisastatud. Mats Kuusmann Ka Järvakandis olla vist juba esimesel talude mõisastamise hooajal lõhutud kaks küla, ühe asemele neist asutatud veski karjamõis. Kai Isakõnnu Pääle selle lõhutud üks metsaääres asuv Säärekõnnu Rasva poletamine lahing koied ära ja külvatud mets asemele Madli Rostokning praeguse klaasivabriku asemelt lõhut samuti mitu talu.

Madli Rostok Kabalas võetud mõisa juures asuv küla mõisa alla ja talupoegadele antud veiksed kohad metsa äärest. Mõned perekonnad pole tahtnud välja minna, siis hakatud majasid lõhkuma veel perekondi sees olles, mille tõttu need pidanud välja kolima.

Anu Kanarbik, Jaan Aru Pääle Rasva poletamine lahing koied lammutatud veel kaks üksikut talu, mis ka asunud mõisa lähedal.

Ants Valdmaru Alus mõisastatud vist a. Jaan Martin Raikülas ka kaunis ammu mõisastatud Kaigepere küla, kuhu hiljem asutatud karjamõis. Jaan Raba Samuti olla Valtus õige ammu üks küla lammutatud. Jaan Romulus Kehtnas mõisastatud Räägu küla ja antud asemele praeguse Kalbu küla koht, kus enne olnud karjamõis. Sääl olnud väga lahjad põllud, aga pole saadud nuriseda, sest talud anti ikkagi asemele. Mihkel Saulep Ohekatsus olla veel 70da aasta ümber võetud talusid mõisa külge.

Mari Vähk Ainult Kodilas ei ole talusid mõisastatud, sest olnud kroonu mõis. Madis Saarmann Kuuendikukohad. Nagu harilikult igal pool, nii ka Raplas on kuuendiku kohtade omanikud teinud tegu kuni hilisema ajani.

Raikülas on ka need kohad hiljem ära müüdud. Jaan Raba Keavas aga, kui kuuendiku kohtade omanikud olla hakanud nõudma, et ka neil lubataks renti rahaga tasuda, olla parun Fersen nad taludest välja ajanud ja talud mõisa külge võtnud. Üldse olla parun Fersen harrastanud kohtadest väljaajamist ka veel uuemal ajal. Keavas olnud palju veikseid saunakohti, mis kuulunud mõisale.

Rasva poletavad haid

Nendest nõudnud ta töölisi mõisa ja kui nõudmist ei täidetud, siis ajanud perekonnad välja ja põletanud saunad ära. Madli Meeresmaa Raharendi ja taludeostu aeg.

Raharendi aeg on Rapla kihelkonnas ses olnud võrdlemisi lühike. Iseäranis mõnes mõisas on väga kaua nõutud teorenti, iseäranis Järvakandis. Peaasjalikult veikekoha pidajad teinud seal õige kaua teorenti! Ka Kehtnas kestnud teorent kaua. Sääl talupojad ise pole tahtnud raharenti, kuna kurtnud, et ei ole raha maksta. Mats Saulep Üldse kardetud raharendile siirdumist ja ohatud, et tegu sai ikka ära tehtud, aga mis nüüd saab, kust raha võtta. Jaan Rasva poletamine lahing koied Et raha saada, käidud väljas tööl, nagu raudtee ehitamisel, sood kuivatamas ja mõisas, iseäranis vooris käidud raha eest.

Kai Tiismann, Jaan Esop Seli krahv olla rentnikud, kes pole korralikult maksnud, kohtadest välja ajanud. Kõik need rentnikud, kes olnud kehvad maksjad, ehk kellega parun muidu läbi pole saanud, saadetud minema ja toodud Viljandimaalt uued rentnikud. Mari Bachmann Alus aga jäetud rent mitmeks aastaks võlgu. Kord olla ühel mehel olnud juba mitu aastat rent maksmata. Ühe aastaga müüdud kõik ära, ja ostjaiks olnud kõik omad peremehed. Müüdud umbes Jaan Martin Raikülas samuti müüdud odavalt ja oma peremeestel olnud eesõigus osta.

Kui endine omanik ise ära ostnud, siis saanud 50 rubl. Siiski pole algul juletud osta, sest raha olnud vähe ja kardetud, et see müümine, on pettus, kuna maa on kroonu oma ja mõisnikul pole õigust müüa. Selle tõttu tulnud ka algul mõned Viljandi mehed ostma. Kui aga nähtud, et need ostavad, siis ka omad hakanud ostma. Müümine olnud umbes Jaan Raba Ka Kuusikus müüdud algul odavalt ja vana härra soovitanud osta varem, sest pärast minevat kalliks.

Pärast olnudki veiksed kohad palju kallimad kui enne suured, aga just veikeste kohti omanikud pole algul ostnud, lootnud, et kroonu annab isegi kätte. Mats Kuusmann Algul müüdud 50 rbl. Esimese talu ostnud, umbes Leenu Palm Kehtnasse olla tulnud kaunis palju mulke ja Vändra mehi ostma. Omad pole algul julgenud osta ja kehvematele härra pole tahtnud häämeelega müüagi.

Jaan Tief Keavasse tulnud võõraid ostjaid Tartumaalt. Mari Maasing Selis ja Ohekatsus müüdud 90dail aastail. Neis mõisus olla müüdud väga kallilt, ja rahvas olnud vaene, mille tõttu tulnud ka väga palju võõraid ostjaid.

Selis ostnud peaaegu pooled võõrad. Veel olnud mõned talud müümata. Jaan Osmin Järvakandis olla parun Taube ise lasknud tulla võõraid mehi, kes talud kalliks ajanud, siis ka omad talupojad pidanud maksma sama hinna. Üldse tulnud Rasva poletamine lahing koied palju võõraid sisse, sest pole jõutud nii kallilt osta.

Keskmine kaalulangus kaalu jalgijatega

Juhan Mõisnik Algul müüdud ainult suuri talusid, pärast aga olnud veiksed veel kallimad. Adu Storsch Rahva rahutused päris- ja teoorjuse ajal ja teised abinõud rahva poolt tarvitatud oma seisukorra parandamiseks. Rahutuste ja vastuhakkamiste kohta vanemal ajal ei teadnud keegi midagi rääkida. Valtust olla siiski mõned üksikud mehed sääl käinud. Jaan Martin Seli krahv olla oma mehi väga kiitnud, et nad ei läinud Mahtrasse.

Jaan Esop Teoorjuse lõpupoole esinevad paar nõrka vastuhakkamise katset. Nii Kabalas nõutud öise rehepeksu kaotamist ja mehed pole läinud enam öösel rehele.

tahtmatu kaalulangus

Härra kutsunud aga haagikohtuniku kahe sõduriga mõisa ja lasknud anda igale mehele hoopi. Terve söömavahe otsa olla peksetud. Jaan Aru, Anu Kanarbik Ka Ohekatsus olla hiljem, kui juba mõnes mõisas öine rehepeks olnud kaotatud, töölised otsustanud mitte enam öösel rehele minna.

Nad saadetud haagikohtuniku juure. Aga sääl nad otsustanud endid mitte peksta lasta ja varustanud endid suurte malakatega.

  • See üks uuring kinnitab, et kõik pingutused füüsiliselt aktiivseks parandavad teie südame tervist, nii et me jagame harjutusi koos köis mida nad sulle teevad põletada rasvahigistage ja suurendage südame löögisagedust.
  • 1. Lahingköied -
  • Несмотря на то, что роботы знали о его присутствии, ибо вежливо отступали в сторону, давая проход, разговора не получалось.

Talitajal kästud üks meestest maha tõmmata, see pole julgenud, ka peksumees pole julgenud, ja mehed jäänudki peksmata. Pääle selle kaotatud öine rehepeks ka Ohekatsus. Jaan Ollim Ohekatsus on talupojad rendi ajal nõudnud raharenti ja pole teopäivi teinud. Krahv ajanud nad kohtadest välja ja toonud võõrast vallast uued rentnikud. Mõnel perekonnal pole olnud kuhugi minna ja elanud suvel metsas puu all.

Algul, kui krahv Keyserling Raiküla mõisa omanikuks saanud, elanud ta ise Peterburis ja mõis olnud Kuusiku Otto v. Lilienfeldi ülemvalitsuse all. See, nagu ta juba omaski mõisas, oli tuntud väga kurja ja karmi härrana, olla ka Raiküla rahvast väga rõhunud. Mees pole säält aga enam kunagi tagasi tulnud. Jaan Raba Nii kõlab üks variatsioon sellest jutust, teine aga, mis näib palju tõenäolisemana räägib, et nõupidamine olnud veiksemas ringis.

Vandeseltsist võtnud osa ainult 4 meest ja peetud nõu minna kaebama krahv Keyserlingile. Kellegi äraandmise läbi saanud aga v. Lilienfeld sellest teada, ja mehed võetud kõik kinni ja viidud ära. Aasta pärast tulnud teised tagasi ja rääkinud, et nad olid Toompää vangimajas kinni. Kildemaa Jüri aga jäänud kadunuks.

Jaan Haas Paarkümmend aastat hiljem nimetatud lugu juhtunud umbes tates aastates viinud keegi Raiküla mees Toompääle ühte keldrisse puid. Sääl hakanud temaga ühest teisest keldrist läbi augu rääkima üks inimesesarnane olevus, kelle nägu olnud üleni karvadesse kasvanud Rasva poletamine lahing koied sõrmeküüned tollipikkused. Ta öelnud, et ta olla Kildemaa Jüri, ta olla siin keldris vist juba mitukümmend Rasva poletamine lahing koied, ning palunud, et mees tema sugulastele teataks, kus ta asub.

Mees teatanudki loost kadunu sugulastele ja muretsetud ametlik luba keldri läbiotsimiseks. Nüüd pole aga enam kedagi leitud. Saksad, kes asjast ka teada saanud, toimetanud mehe kõrvale või tapnud ära. Jaan Haas, Jaan Raba Sellest jutustusest põhineb tõsioludel küll Rasva poletamine lahing koied pool, teine aga, leiust Toompääl, on kaunis legendaarne ning jutustajad isegi kahtlevad, kas see tõsioludele vastab.

Ka Kildemaa talul lasuda sest saadik, kui säält vangistatu perekond välja Rasva poletamine lahing koied, mingi needus. Algul antud ta kaebajale, see Kuidas kaaluda 15 paeva jooksul pole seal kuigi kaua saanud elada, pidanud talu käest andma, sest pole suutnud renti maksta. Ka hilisemadki omanikud kiratsenud ainult mõned aastad ja lahkunud jälle, ning praegustki ähvardavat pankrott.

Jaan Raba Väljarändamine. Suurem väljarändamise palavik on olnud Väljarändajaks on olnud peaasjalikult vaesem rahvas, ning on mindud Krimmi ja Kaukasusse. Mõned, kes pole jõudnud minna, toodud teelt vangitapiga tagasi. Teised tulnud jälle ise.

Valitsenud kuuldused, et väljarändajail minna halvasti, kuigi algul olnud jutt, et kroonu omal kulul viib.

Jaan Raba, Adu Mätas Köster Karell teinud laulu väljarändajatele, milles hoiatanud rahvast kergemeelse Rasva poletamine lahing koied lahkumise eest. Madli Schmidt Suurmal arvul rännatud välja just neist valdadest, kus rahva olukord olnud viletsam, nagu Seli, Ohekatsu, Järvakandi ja Kehtna, kuna Alus ja Raikülas olnud väljarändajate arv märksa veiksem. Jaan Pallas, Mats Saulep Umbes paarkümmend aastat hiljem on jälle rännatud, aga siis juba veiksemal arvul. Madli Schmidt Otseselt Maltsveti liikumisega ühenduses on ka mõned perekonnad rännanud, nagu keegi Mihkel Salm Kehtnast ja ka mõned teised.

Jüri Pallas Majanduslik seisukord. Kuni teoorjuse lõpuni söödud üldiselt veel haganaleiba. Kui rukkeid tuulatud siis pandud rehealuse värav kinni, et tuult ei tuleks, ja sõelutud ainult õled välja. Möldrid olnud hädas, vili pole kuidagi kolust alla läinud. Kui magaskist vilja antud, siis antud ikka kott haganaid ka juure. Jaan Koolmaa Leib olnud sellistest jahudest siis ka must nagu turvas. Teomeestel, kes terve nädal pidid väljas olema olnud leib nädala lõpul nii ära kuivanud, et põlenud nagu käsn.

Jaan Ots Kord üks poiss andunud koerale leiba, see veeretanud leivatükki ninaga ja urisenud. Tiiu Ots Üldse olnud söögisedel tol ajal kaunis kehv. Teomehele pandud kaasa hagana leib, karbiga sool ja lähkriga kali.

Jaan Koolmaa Harilikuks toiduks olnud ka jahurokk, millele natuke haput piima sisse segatud. Madli Meeresmaa Kapsaleent keedetud harilikult paar korda nädalas suur pajatäis valmis, mida siis mitmeks päevaks jätkunud. Leenu Pihlakas Liha aga olnud maiustoit, mida ainult pühapäeva hommikul antud. Isegi silku tarvitatud veel väga vähe. Jaan Koolmaa Kartuleid jätkunud ainult sügiseks.

Neilgi tihti pandud ainult koored seemneks. Madli Gründorff Tangu pole üldse olnud, selle asemel tarvitatud kaerajahu. Madli Kumm Elamud ja veo- ning põllutööriistad. Elamuteks olid harilikult tahumata palkidest ja õlgkatusega ning ilma korstnata rehetared. Uks olnud edasitagasi liikatav, päeval lükatud ta praokile, et valgust sisse tuleks.

Ka aknaid pole vanemal ajal üldse olnud. Jaan Martin Korstnaga majasid hakatud ehitama ja 80 vahel. Alus on ehitatud esimesed korstnaga majad a ümber. Mart Villart Palamulla külas ehitatud esimene korstnaga maja Jaan Martin Algul pole juletud ehitada korstnaga maju, kardetud, et vili ei kuiva ära, kui suits välja lasta. Jaan London Muuseas, praegugi leidub veel Rapla kihelkonnas suitsutaresid. Rautatud reed ja vankrid tulnud tarvitusele umbes läinud sajandi 60dail aastail.

Üks jutustajaist Ants Valdmann mäletab, et ta olnud umbes 14 aastane, kui Kabala külas tehtud esimene rautatud vanker. See olnud Pehkla peremehel. Mees olnud väga uhke, kui esimest korda rautatud vankriga kirikusse sõitnud. Harkatra pole saanud tarvitada õhukese ja paese mullakihi tõttu. Äkked olnud puupulkadega. Mõnel metsamaal leidunud veel mineviku jäänusena ka karuäkkeid. Mihkel Saulep Õiguslik elu. Kohtutest tunneb rahvas kõige rohkem valla-ja haagikohtuid, millistega tal olnud kõige rohkem kokkupuuteid.

Ja nendegi kohtute esinemisest mäletatakse peaasjalikult juhte, kus karistuseks määratud peks. Vallakohtus antud ka veel kuni 25 hoopi vitsu. Peaasjalikult saanud peksta varguse eest, aga ka selleski peksus olnud mitu liiki. Mõisa asjade ehk kraami varguse eest olnud karistus raskem kui talupoegile kuuluvate asjade varguse eest.

Üks mees Raikülas varastanud mõisa kuhjast kartuleid. Vargus tulnud avalikuks ja kahtlus langenud temale.

Kuidas kaotada madalama kohu rasva

Ta öelnud aga, et ta küll olla kartuleid varastanud, aga mitte mõisa vaid talupoja kuhjast. Talle mõistetudki hoopis veiksem arv hoope. Mees aga tahtnud hoopis pääseda ja ostnud peksumehele ½ toopi.

See siis löönudki ainult vastu pinki. Mees aga kiidelnud ise pärast oma peksust ilmajäämisega.

Fat Burn Lee

See läinud ka asjast huvitatute kõrvu, ja mehele lastud uuesti oma määratud karistus anda, aga nüüd juba vahimehe juuresolekul. Üldse olnud kombeks osta peksumehele ½ toopi, siis see löönud ka ainult moe pärast, ise aga käskinud kõvasti karjuda. Jaan Haas Paljuid pekstud ka selle eest, et pearaha ei jõudnud ära maksta.

Jaan Martin Ei olla tahetud aga häämeelega vitsu anda neile, kellest loodetud saada valla ametnikke, sest pekstud isik pole enam kõlbanud valla ametisse. Adu Mätas Mõnikord vallakohtunikud näidanud ka oma võimu kõrgemategi võimumeeste vastu. Alu valitseja saatnud kord 3 meest Rapla vallakohtusse peksta.

Rahvatraditsioon Rapla kihelkonnast, kogutud 1930. aasta suvel

Kohus aga saatnud mehed tagasi, öeldes, et valitsejal pole mingit õigust otsustada, kas mehed on peksu ära teeninud. Ja nii jäänudki mehed peksmata. Jüri Pallase Talude ostu ajal Seli krahv Tiesenhausen saatnud vallakohtule teate, et kohus ütelgu talupoegadele senised rendilepingud üles. Talle vastatud, et ta palugu kohut viisakalt, et kohus ütleks üles, sest tal polla mingit õigust kohut käskida.

Krahv saatnudki teise, märksa viisakama kirja. Jüri Pallas Haagikohtunikkudest Rasva poletamine lahing koied mõistnud ikka parakrahve järele kohut.

Iseäranis krahv Tiesenhausen pidanud neist alati kinni. Ingliste härra aga määranud küll teatud arvu hoope, aga ise läinud eemale ja käskinud peksumehel ruttu teha, sest ta ei tahtvat kisa kuulata. Peksumehel jäänud vabadus anda oma äranägemise järele. Adu Mätas Väga õel haagikohtunik olnud ka Pahkla v. Ta lasknud Kehtna mehi, kes Jüri Rummu sugulastena kohtu alla antud, muud süüd pole neil üldse olnud, väga rängasti nuhelda.

Jaan Tief Usulised liikumised. Veneusu tulek. Veneusku siirudumisest on Rapla kihelkonna keskkoht jäänud peaaegu puutumata, ehk kui on siirdutud, siis ainult üksikud isikud ehk perekonnad. Alus olla olnud rahva seas küll jutt, et kes läheb veneusku, saab hingemaad ning mitmesuguseid teisigi paremusi, aga see pole rahva pääle just mõjunud. Jaan Martin Raikülast teatakse ainult üksikuid perekondi, kes on veneusu vastu võtnud.

Anu Järv Küll aga on veneusk levinud kihelkonna äärepoolsesi valdades ja just neis, mis asusid veneusu levitamise suurimatele keskkohtadele lähemal. Rasva poletamine lahing koied on Järvakandis ja iseäranis Lelle piiri poolses osas Lelles asub vene kirik olnud veneusku siirdumisi rohkesti. Mats Saulep Ka Selis, mis samuti asub Hageri vene kiriku mõjupiirkonnas, leidub veneusulisi rohkesti. Ants Rakles Kõige rohkem aga on veneusk levinud Ohekatsus.

Sääl olla peaaegu pooled inimesed tervest vallast võtnud veneusu vastu. Rohkamaa tallu ehitatud vene koolimaja ja hiljem ka kabel. Iga kahe nädala tagant käinud preester jumalateenistust pidamas. Jaan Preiwerk Ka mööda talusid ja luteriusu koolimajasid käinud preester jutustamas ja meelitanud siis ka rahvast kõiksugu lubadustega. Esimeseks lubaduseks olnud hingemaa.

Pühatus paljud selle tõttu jätnud rendi maksmata ja pole mõisasse tööle läinud, lootes isegi maad saada. Mõisnik ajanud nad selle eest kohtadest välja, hingemaad aga pole kuskilt antud. Ants Weimann Mõnes kohas preester rääkinud, et ainult siis jäetakse rent ära, kui kogu vald veneusu vastu võtab. Jaan Pikkam Väga selgelt väljendanud üks vana naine oma veneusku siirdumise põhjust, vastates preestri küsimisele, et ta oma saunaurtsikut ilma rendita tahab kätte saada, sellepärast võtab veneusu vastu.

Jaan Pikkam Mõned veneusku siirdunud ootanud jõuluks kingitust. Mari Vähk Kuna Ohekatsugi on Märjamaa vene kiriku lähedas naabruses, siis võib siingi mõjuvaks teguriks veneusku siirdumisel pidada seda asjaolu.

Meister Harald Kirsi käe all Viljandis valminud suuskadel tuhisesid kunagi kõik Eesti tipud Vasakult teine on Harald Kirss, paremalt teisena seisab kuulus suusamees Johannes Koovit, kes sõitis koos kaaslastega Meister Harald Kirsi käe all valminud lumelaudu kasutas kogu Eesti tolleaegne suusaparemik. Kui palju suusapaare Viljandis valmis teha jõuti, pole täpselt teada.

Teisest küljest kõigis neis nimetatut mõisus on orjus olnud tuntavalt raskem kui teistes ning rahvas selle tõttu vaesem ja enam kurnatud, ning lootis siis ka veneusust paremusi. Päälegi on neiski valdades just vaesem kiht olnud vastuvõtlikum veneusule.

Elanikkude nimekirjad Mitmesugused protokollid ja nimekirj.

Jaan Preiverk Vennastekogudus ja Maltsveti liikumine. Rapla vennastekogudus Rasva poletamine lahing koied õige vana. Palvemaja asub Rapla alevis.

Koguduse algupäivil olnud väga suur huvi ta vastu ja liikmeid olnud palju. Jumalateenistused olnud kahesugused. Ühed, mis peetud harilikult pühapäeval pärast kirikut, olnud avalikud. Neist võinud osa võtta igaüks. Teised olnud kinnised, ainult oma liikmeile. Liikmeist olnud veel eraldatud lugejad. Madli Kumm Koguduse juhiks olnud eestpaluja. Selle korjatud moona, kes hästi palju moona andnud, saanud ka kergemini lugejaks.

Jüri Pallase Mingisuguseid teisi usulisi liikumisi Raplas pole olnud. Olla aga ootamisest tüdinedes varsti tagasi tulnud. Madis Soormann Haridusline olukord. Teated hariduselu kohta Raplas algavad vallakoolide tekkimisega.

Enne vallakoole või õigemini nende eelkäijaid nn mõisakoole on vaid mõned üksikud udused teated koolide kohta. Rapla kiriku juures olla olnud mingisugune kiriku kool nii Vallakoolide tekkimise ajal olla ta kadunud. Jüri Pallase Lähemad teated temast aga puuduvad.

Mart Uus, Mari Telliskivi Umbes samasugune kool olnud ka Kabala mõisas, kus üks vana preili kubjaste, aidameeste ja teiste sääraste ametnikke lapsi õpetanud. Ants Weltmann Harilikkudeks laste õpetajateks olnud aga igaühel oma vanemad. Õppimist kontrollimas käinud aga loetajad, kihelkonna- ja külaloetajad. Iseäranis viimane näib rahva seas hääs mälestuses olevat. Jüri Gutmann, Anu Kitsapea Need loetajad käinud 2 korda aastas, Rasva poletamine lahing koied talvel ja kord suvel.

Kirikust öeldud harilikult kuhu külla loetaja läheb. Õpetaja ise käinud iga 3me aasta tagant lapsi katsumas. Jaan Pikkam Pääle kihelkonna loetajate olnud veel küla loetajad. Nendes olnud harilikult külast mõned vanemad peremehed. Mats Kuusmann Vallakoole eelkäijaks olid, nagu juba koolikohtu protokollist nägime, mõisakoolid. Rahva mälestuse järele pole nendes koolides käimine olnud sunduslik, ning selle tõttu neis olnud ka vähe lapsi.

Harilikult jutustajad tähendavad ikka nende koolide kohta, et oli küll kool, aga tema polla käinud, sest vaesel pole aega koolis käia. Tõnu Valpalu, Madli Kumm Üks sääraseid mõisakoole, millest protokolli raamat midagi ei teata, olnud Rasva poletamine lahing koied parun Stackelbergi ajal. Ühede teadete järele olnud mõisas mõisaproua poolt ellukutsutud kool Jaan Romulusteiste järele pidanud parun omal kulul kooliõpetaja ametis, kes mööda külasid käinud lapsi õpetamas.

Alles a. Ants Nelja Tütarlapsi pole algul kooli pandud, sest neile polla haridust tarvis. Mari Kutsar Ka Raikülas on olnud krahv Keyserlingi poolt asutatud mõisakool hilisema liivaaugu teomaja kohal.

Jaan Haas Kehtnas olnud Vastja külas v. Lilienfeldi poolt asutatud kool, mille ta hiljem vallale üle andnud. Mats Saulep Teisi mõisakoole rahvatraditsioon ei tunne, ehkki nagu Protokolli raamatust näha, neid ka teistes mõisus on olnud.

Alles 60dail ja 70dail aastail tekkinud juba vallakoolid, mis on sunduslikud kõigile. Jaan Haas, Jüri Pallas Need on harilikult tekkinud endiste mõisakoolide asemele, ning on mõis ja vald kahepeale kokku ehitanud majad, jagades kohustusi nii, et mõis andis palgid ja vald ehitas. Ants Rakles, Jüri Gutmann Neist kõigist koolidest on teistest märksa erinenud Alu kool, mille mõju pole jäänud mitte ainult kooliseinte vahele vaid on mõjunud ümberkaudsele rahvalegi ning iseäranis noortes inimestes äratanud vaimelisi huve, niipalju kui see tol korral võimalik.

Noorte kool 2 korda nädalas ja laulukoor. Jüri Pallase, Jaan Roosimann Ärkamisaeg. Ärkamisaegseist tegelastest Raplas peab kõigepealt mainima tolleaegset Alu kooliõpetajat Jaan Uustalu. Ta on olnud tegev Eesti Aleksandrikooli abikomitee juhatuses sekretärina. Hiljem on olnud Rapla karskusseltsi ja Põllumeeste seltsi asutajaks liikmeks ja ka juhatuses. On ka korjanud vanavara, mille eest saanud Hurdalt tänukirja.

Ka esimesel Tallinna laulupeol käinud. Samuti Kabala mölder Küpree olnud Aleksandrikooli abikomitee esimees ja hiljem tegev teistes seltsides. Võtnud samuti eelnimetatud abikomitee tegevusest osa ja asutanud laulukoori, mis aga varsti hingusele läinud. Jaan Rasva poletamine lahing koied Ettevõtted. Komiteel olnud umbes 20 liiget, kellest tähtsamad juba eelpool mainitud isikud. Raamatust «Viljandimaa spordiloost kuni aastani » võib lugeda, et suusaspordi kandepind oli Talispordialadest domineerisid jääpall ja kiiruisutamine.

Tõsi küll: ajakirjandus püüdis vahel siiski jagada kasulikke näpunäiteid ka suusasõpradele. Neid õpetati näiteks suuski määrima: «Vanasti tarvitati määrimiseks heeringa rasva, siis veel soola ja rasva, kuid need määrded ei vasta nõuetele ja kuluvad ruttu päält ära.

Hääd, lume kohaselt määritud suusad on paremaks lõbuks suusarajal. Siinsel järvel korraldati isegi Eesti meistrivõistlusi. Selleks otstarbeks mõõdeti lumega kaetud jääle köie abil viie kilomeetri pikkune ring. Talispordist kõneldes ei tasu unustada ka seda, et Eesti suusahüpped said alguse just Viljandis, kuhu rajati hüppemägi, ehkki õiget mäge ja hüppeid polnud siin keegi tõtt-öelda näinudki. Vahemaad mõõdeti vankriaisa abil, aga peamine oli see, et tahtmist jätkus. Rada oli niisiis tugevasti sisse sõidetud ning nõnda läks Kuldsete kätega mees Kursusi juhendasid kogenud soome meistrid, kelle õpetus jättis Harald Kirsile sügava mulje.

Koju naastes ei raisanud ta pikalt aega, vaid asutas isa abiga suusatöökoja, mis paiknes esialgu Leola tänavas tema õele kuuluva hoone keldrikorrusel. Samal Ultraslim rasva kadumissusteemid hakkas ta ehitama kõrvalkrundile oma elumaja, et töökoda sinna Harald Kirsi elukäik oli üsna ebatavaline. Haraldi lapsepõlv mööduski kauges Vologdas.

1. Lahingköied

Seal käis ta koolis ning elas üle oktoobrirevolutsiooni. Hinge sees hoidmiseks valmistas pereisa välgumihkleid ja käis neid külades müümas. Nälg oli karm ja toit kullahinnas. Puud 16 kilo — toimetus rukkijahu oli näiteks sama palju väärt kui daami karakullkasukas.

Kodumaale naastes mõistis Harald küll eesti keelt kõnelda, kuid kirjutada oskas ainult vene keeles. Emakeeles kirjutama õppis esiotsa ehitustel töötanud mees alles täiskasvanuna. Harald Kirss oli kõva sportlane: kuulus suusatamises maakonna koondisesse ning mängis peale selle tollal väga populaarset jääpalli.

A-klassi ei jõudnud heade eeldustega mees lihtsal, Rasva poletamine lahing koied paradoksaal­sel põhjusel: ajal, mil teised sõitsid suuskadega, vihtus tema neid kodus valmistada.

See sai talle elukutseks. Poeg Toomas asus töökojas isale appi juba päris varases nooruses. Tema ülesanne oli valmistada kepirõngaid. Kepid tegi vanaisa bambusest, aga sõja ajal läks käiku kodumaine puit. Tegu oli puhtalt perefirmaga, kuhu talvisel tipphooajal palgati juurde paar abilist. Suusad valmistati, lähtudes tellija soovist ja pikkusest.

Kui vaja, tehti ka tillukesi lastesuuski. Keedetud suusad Suuskade valmistamiseks kasutati peamiselt kaske. Puude mahasaagimise aega jälgiti väga hoolikalt. Mahl ei tohtinud liikuda ning mõistagi ei jäetud kahe silma vahele kuufaase.

Our Miss Brooks: Magazine Articles / Cow in the Closet / Takes Over Spring Garden / Orphan Twins

Sa põletad 1, kaloreid poolt tund. Hüppab Kui hüpped 30 minutit köis, mida sa põletad kalorit. Te saate tugevdada oma liigesid, tugevdada luud, jalad, käed ja tuharad. Ei ole soovitatav, kui teil on selgroo või südamega probleeme.

Trunkide pöörlemine Te tunnete tööd kesknäärmes. Võimaldab põletada rasva selles valdkonnas. Nelja seeriaga 12 kuni 15 kordust kõrvaldate lühikese aja jooksul rohkem kilo. Triceps koos risttreenijaga Sellega teostada suurendate südame löögisagedust ja samal ajal oma käsi, rinnal ja õlgadel.

Tehke neli rida 12 kuni 15 kordust. Kahandamine köisega Pane põrandale ülespoole ja hoidke trossi parema käega ning püüdke jõuda põlvedeni ja seejärel aeglaselt tagasi.