Kaalulangus Hodgkini lumfoom, Lümfoomid - blogileht.ee

Luude sees olev luuüdi sisaldab tüvirakkudeks kutsutavaid algrakke, mis arenevad veres leiduvateks rakkudeks: Punaverelibledeks, mis transpordivad hapnikku keha erinevatesse osadesse ja eemaldavad elutegevuse jäägina tekkiva süsihappegaasi Valgeverelibledeks, mis kaitsevad keha põletike eest Vereliistakuteks, mis võimaldavad verel hüübida Kuidas saadakse vereloome tüvirakke? Nad tunnevad vähiraku ära antigeeni järgi, mis asub rakupinnal nagu märklaud ja annavad organismi enda immuunsüsteemile märku, et rakk on ebanormaalne ja tuleb hävitada.

Hematoloogilised kasvajad Mitte-Hodgkini lümfoomide edaspidi NHL hulka kuuluvad lümfoproliferatiivsed pahaloomulised vereloomehaigused, mis haaravad lümfisüsteemi.

Kaalulangus Hodgkini lumfoom vahele jatta rasva poletamine

Tulenevalt nimetusest iseloomustab haigust süsteemsus. See tähendab, et erinevalt vähist, mis algstaadiumis tavaliselt piirdub ühe Kaalulangus Hodgkini lumfoom haaratusega, on lümfoom haiguse staadiumile vaatamata kogu organismi haigus.

Hodgkini lümfoom

Terves organismis vastutab lümfisüsteem eelkõige lümfotsüüdid immuunsuse ehk vastupanuvõime eest erinevate haiguste tekitajate suhtes.

Immuunsüsteemi koosseisu kuuluvad põrn, luuüdi, lümfisõlmed, harknääre ja lümfotsüüdid. Lümfotsüüdid jagunevad omakorda kaheks tüübiks — B- ja T-rakkudeks, Burning vistseraalse rasva kiiresti küpsemine toimub lümfisõlmedes B-rakud ja harknäärmes T-rakud. Haiguse korral toodetakse rakke kontrollimatult ning rakud ei suuda oma tavapärast kaitsvat rolli täita.

Koeproovist saadav informatsioon on väga oluline lümfoomi diagnoosimise ja ravi seisukohalt. Lümfisõlmede süsteemis lümfisüsteemis esineb kaks lümfoomi tüüpi mitte-Hodgkini lümfoom Hodgkini lümfoom Mitte-Hodgkini lümfoom Mitte-Hodgkini lümfoom NHL ei ole omaette haigus, vaid rühm erinevaid lümfaatilisi kasvajaid, kuhu kuuluvad erinevad lümfoomi vormid.

Lümfoproliferatiivsete haiguste kõige sagedasemaks väljenduseks on lümfisõlmede suurenemine. Ent haigus võib haarata kõiki organeid, mis sisaldab lümfoidset kudet nt aju, testiseid, nahka, magu, kopse jne. NHL-i saab jagada vastavalt käitumismustrile agressiivseteks ja indolentseteks ehk loiu kuluga või, vastavalt haiguse rakulisele koosseisule, B- ja T-rakulisteks lümfoomideks.

NHL on äärmiselt heterogeenne haiguste grupp, hõlmates umbes 64 alagruppi, mis erinevad üksteisest nii kliinilise pildi, prognoosi kui ka haiguskulu poolest. Kõige sagedasem NHL-i tüüp on difuusne B-suurerakuline lümfoom. See on agressiivne Kaalulangus Hodgkini lumfoom, mille keskmine vanus diagnoosimisel on ca 70 eluaastat.

Kuid seda haigust võib esineda ka noorematel inimestel, harvem lastel.

Haiguse diagnoosimine Diagnoosi kinnitamiseks on vajalikud vere- ja luuüdi uuringud. Vereproov näitab, et kõikide rakkude arv on normist madalam. Erinevalt mõnest teisest verehaigusest ei leidu aga veres atüüpilisi rakke.

Difuusne B-suurerakuline lümfoom DLBCL omakorda jaguneb erinevateks alatüüpideks vastavalt haiguse paiknemisele: primaarne kesknärvisüsteemi lümfoom, primaarne testikulaarne munandi lümfoom, naha difuusne B-suurerakuline lümfoom jne.

Sümptomid võivad ka oluliselt varieeruda sõltuvalt haiguse paiknemisest. Näiteks primaarse kesknärvisüsteemi lümfoomi korral võib muuhulgas esineda segasust, kõnetakistust, epileptilisi hooge jm. Diagnostika Nagu ka teiste pahaloomulised haiguste korral on diagnoosi aluseks biopsia ehk koeproov. Arvestades, et haiguse sagedane väljendus on lümfisõlmede suurenemine, siis eemaldatakse diagnoosi saamiseks suurenenud sõlm.

Haigused ja seisundid

Lisaks Kaalulangus Hodgkini lumfoom on vajalik ka luuüdibiopsia, mis kinnitab või välistab vereloome haaratuse ja võimaldab seejuures hinnata haiguse leviku ulatust. Kogu keha kompuutertomograafia KT või teatud juhtudel spetsiifilisem positronemissioontomograafia ehk PET-KT uuring on samuti möödapääsmatud lümfoomi leviku ja haiguse staadiumi hindamisel.

Ravi Meie keskus lähtub eelkõige Euroopa ravistandarditest ning -juhistest. Standardraviks on immuunkemoteraapia, hõlmates monoklonaalset CD20 pinnamarkeri vastu suunatud antikeha Rituksimabja keemiaravi.

Kaalulangus Hodgkini lumfoom Keskmine kaalulangus paevas

Raviotsuseid ja -valikuid tehakse individuaalselt konsiiliumi korras, arvestades patsiendi vanust, seisundit, kaasuvaid haigusi, tüsistuste riske ja haiguse levikut. Ravikuuride arv sõltub haiguse staadiumist, kuid standardselt tehakse selliseid ravikuure kokku kuus korda.

Teatud juhtudel väga lokaalse haiguse korral kasutatakse kas ainult kiiritusravi või selle kombinatsiooni immuunkemoteraapiaga.

T-rakuliste lümfoomide ravis monoklonaalset CD20 pinnamarkeri vastu suunatud antikeha ei kasutata, kuna rakkudel puudub nimetatud sihtmärk erinevalt B-rakulistest lümfoomidest. Esmaliiniravis kasutatakse analoogseid ravimeid, mis ka B-rakuliste lümfoomide korral. Uuesti puhkevate ja ravile mitte alluvate haiguste korral kasutatakse intensiivkeemiaravi koos järgneva autoloogsete patsiendi enda tüvirakkude siirdamisega.

Spetsiifiliste sihtmärkrakkude CD30 olemasolu korral kasvajakoes kasutatakse anti-CD30 monoklonaalset antikeha Brentuksimabi. Prognoos Agressiivsete B-rakuliste lümfoomide prognoosi hinnatakse heaks.

Kaalulangus Hodgkini lumfoom rasva kiire puudumine kaalulangus

Kui ravile vaatamata tuleb haigus tagasi, siis pakutakse noortele ja heas üldseisundis patsientidele järgmise valikuna autoloogset ehk inimese enda tüvirakkude siirdamist. Selline ravi on intensiivne ning sellega kaasneb olulise infektsioossete tüsistuste ja krooniliste haiguste ägenemise risk, mistõttu ei ole nimetatud ravi näidustatud kõikidele patsientidele.

T-rakulised lümfoomid on harvaesinevad, kuid valdavas enamuses on nad üliagressiivsed ja kiirekululised halva prognoosiga haigused.

Indolentsed ehk mitte-agressiivsed lümfoomid Sagedasim indolentne lümfoom on follikulaarne lümfoom.

Hodgkin Lymphoma

Seda lümfoomi iseloomustab loid kulg ehk haigus võib areneda mitme aasta, isegi aastakümnete jooksul. Erinevalt agressiivsetest lümfoomidest üldjuhul seda tüüpi lümfoomid ravi kohe ei vaja. Kui haigus on stabiilne, võib kuluda aastaid enne, kui ravinäidustus tekib.

Sellised lümfoomid vajavad eelkõige jälgimist.